Sunday, February 21, 2010

Team England should have googled it

Kuna viimased päevad on olnud väga sisutihedad ringirändamispäevad, siis on paslik siinkohal tagasi vaadata, muidugi ilma püsiva time-line'ita.

Kogu ürituse eelarve oli u. 2 miljonit eurot. Jah, see on u. 31 miljonit eesti krooni. Võrdluseks, Šotimaa MMi eelarve peaks tulema alla 200 tuhande naela. Ei teagi, kas nüüd nutta või naerda. Hetkel on veel muie suul, sest see oli 13 päeva täis mitmekäigulisi söögikordi, hämmastavaid üritusi/väitlusi ning muidugi sooja ilma.

Worldsi tulemus? Kanada ja Inglismaa finaalis, teema THW never bail out big companies, võitis 22 aasta järel uuesti finaalis olev Kanada, 8-3. Väitlus oli... keskmiselt igav, arvestades, et tuli ette definitsioonivaidlus mis kestis läbi kõikide kõnede. Ragnar ei splittinudki seekord =)

Finaal ning closing ceremony toimusid samas paigas, La Cigale'i hotellis, mis on siis järjekordne viie tärniga hinnatud hotell selles linnas. Lõputseremooniaks jagati kõigile Qatari sallid ning seda ka põhjendatult - nimelt oli see ainus kord terve seal oleku ajal, kui meil oli vaja külma peletada, sest saavutatud temperatuur oli nii 15 kraadi ringis. Toitu oli vähe, aga see eest oli see uhkelt taldrikule paigutatud, jee! Kõiki auhindu ei jõua välja tuua, kuid mainiks ära, et hetkel on kõik neli parimat kõnelejat keskkooli-maailmas Austraalia tüdrukud. Suhteliselt hämmastav.

Aga vastukaaluks meie neljapäevaõhtusele külmale oli reedene päev erakordselt kuum. Eriti see osa, kus Eesti tiim otsustas a) sõita taksodega kahte erinevasse kohta b) avastada, et ühine sihtkoht, postkontor, oli kinni c) sealt kõndida lõõskava päikese all kilomeetreid jala, et taas kohtuda kesklinna shopping mall'is. Päikesepistet ei saanud, aga vist oleks pigem takso võtnud. Kogu ettevõtmise peamine eesmärk, saata Eestisse postkaarte, jäi siiski täitmata, sest isegi siis kui me leidsime lõpuks turult postkaardid, olid need põhimõtteliselt fotod maalidest, ning isegi siis kui me leidsime lõpuks mõned fotod sellest linnast, ei olnud selles riigis enam ühtegi kohta, mis müüks marke. Sai siis kullerit mängitud ning need otse koju kätte toodud.

Kohalik turg, Souq Waqif, on üks kindel vaatamisväärsus koos kõigi oma imepisikeste poodidega, kus ükski hind ei ole kindel ning mis müüvad kõike alates Rolexi käekelladest ja Puma tossudest, lõpetades lindude ja ahvidega. Turg on muidugi veelgi kirjumaks tehtud oma rikkaliku restoranitänavaga, millel käib pidev möll ja karneval... Lahe. Aga reede õhtul seal taksot oodata ma ei soovita. Meie lõpetasime nii, et kõndisime pool maad hotelli poole, avastasime, et hotell on ikka väga väga kaugel ning kiirteest ei ole just lihtne üle saada ja lasime suvalisel hotellil endale takso tellida. Nimelt välismaalaste numbrile kohalik takso tagasi ei helista ning seega ei tule ta ka järgi... ärge küsige miks, aga nii näitavad kogemused.

Hotellis sai tagasi nõutud esialgu maha ununenud tossud ning lobby's kõlaritest viimse minutini Tõnis Mäe koitu ja muid eesti lugusid kuulatud ning edasi viidi meid lennujaama. Yay, mu kohver kaalus järsku müstilised 30.3 kilo... mis õnneks oli okei, sest piiriks oli sealmaal 32 kilo. Müstilised, sest tegelikult ei olnud ma sealt suurt midagi ostnud peale kahe käekella ja päikeseprillide. Noh, natukene vanu väitlusflowsid oli ka kotis, aga ei mingeid liivahunnikuid vms. Frankfurdis oli mu kohver juba 26 kilo, kahjuks oli see siiski 5 kilo liiga palju. Hiljem sai siis näha Karmenit lennukisse minemas kolme paari kümme numbrit liiga suurte jalanõudega ning teisi kahtlaseid käsipagasivalikuid.

Muide, vähemalt mina võin käsi südamel öelda, et olen kõik pildid picasasse üles laadinud, teiste omasid võib ilmselt ka millalgi netis kohata.

Oleme Eestis, oleme ikka veel väsinud ning oleme ikka veel veidi Dohas kinni. See, et sul on pargid täis Bose'i (!) kõlareid ning mehed pühivad päevad otsa tänavatel tolmuharjaga käsipuid, ei lähe kergesti meelest.

Over and out,
Martin.

Thursday, February 18, 2010

vendetta

meil on nii hea uudis teile kõigile. nimelt muudeti reegleid ja järgmisest MM-ist alates saavad osaleda ka 19aastased veel mitte ülikoolis olevad väitlejad.

ehk siis. kas Paul, Rauno ja Martin lähevad šotimaale breikima või jaa?

lovely.

:)

Liiri

Monday, February 15, 2010

read bbc.com, sir

niisiis, sõbrad. me kaotasime hommikul 2:1 saksamaale ja siis võitsime 2:1 bermudat. ehk siis meie tulemuseks jääb 5 võitu 8st, mis on võitude mõttes läbi aegade parim.

jah, kripeldab.

jah, oleme rahul.

jah, lähme peole.

sayonara.

Liiri ja Karmen ja Martin ja Paul ja Rauno

Sunday, February 14, 2010

aias sadas saia. 22 ja viimane taks.

võitsime tšiilit 3:0 ja kaotasime walesile 3:0. jah, võtsime selle, mida võtma läksime. jah, breikimisvõimalus on alles. jah, homme 2 viimast väitlust võita on reaalne. jah, juba oleme saanud 4 võitu, mis on paganama hea. 
aga mul on ikka kurb. 
mitte kaotuse pärast, vaid sellepärast, et lapsed olid vähemalt ühte häält väärt walesi väitlusest. nad olid jälle suurepärased ma leian. peabki ütlema, et mul ei ole lastele mitte midagi ette heita. jah, eks ikka. kohati natuke nadi ajakasutus, kohati vähe vahemärkusi, kohati mõni jamam ümberlüke ja uus-meremaa vastu tegid nad sisulises mõttes natuke alla oma võimete. aga overall on olnud põhjust ainult uhke olla ja imestada, kuidas nad nii targad ja head on. 
ja siis ongi kurb, kui nad ei saa seda, mida väärivad. natuke äkki ka sellepärast, et Eesti on Eesti ja wales on wales. 

aga eks seda peab ka õppima. täna sain vanemaks, targemaks nii mitmeski mõttes. 

Liiri

Saturday, February 13, 2010

in justin we trust

siin mööduvad päevad nii ruttu, nii ruttu. alles me jõudsime ja ülehomme saab sest jõudmisest juba terve nädal.
aga siin on ikka eriti meeldiv. meeldiv selles heas tähenduses, mitte iroonilises. täna oli veel üks vabam päev. mina koos Karmeni ja Evaga käisin araabia hobuseid vaatamas ja veel ühel Doha traditsioonilisel puitpaadil sooritataval sõidul. oli äärmiselt suvine. poisid otsustasid magamise kasuks ja Ragnar liitus meiega pärastlõunal, kui läksime islamic arts muuseumisse. poisid magasid natuke veel ja läksid siis turule.
varsti me jälle sööme ja siis tegeleme kaasusega. aeg on jälle pabistama hakata.

ma räägin natuke väitlusjuttu ka, kuna Karmen jäi magama ja siin on praegu vaikne. mitte, et Karmen tavaliselt lärmaks, aga kui ta on üleval, siis me kuulame muusikat ja teeme igasuguseid asju.
igatahes olen ma lastega rahul. eriti kaunis oli sloveenia väitlus. sloveenia on siis B-grupi vastane ja meie siis D grupist. ehk siis noh me hüppasime ikka igati üle oma varju. aga nad tõesti väärisid seda võitu. tegemist oli ju improvooruga ehk ma ei teadnud, mida ja kuidas nad üldse rääkima hakkavad. aga rääkisid tõsiselt hästi. ma ütlen täiesti ausalt, et pärast Martini kõnet (ta oli esimene kõneleja) jäi mul suu lahti. nad olid suutnud teha väga sügavad ja sisulised argumendid diskrimineerimise olemuse kohta. tõesti respekt. ja no mina võin ju olla subjektiivne, aga need seosed ja loogikad avaldasid muljet ka vastastiimi treenerile ja kohtunikele (ilmselgelt...). sloveenia treener ütles mulle pärast väitlust ja enne otsust, et tegu on väga-väga-väga tugeva tiimiga sellel aastal. ma olen nõus, aga alati sellest ei piisa ka. vaja on ka head tähtede seisu, õnne, head teemat ja veel mitut asja, mida mõjutada on nii raske.
aga ma nii loodan, et homme on põhjust siin blogis jälle hõisata. eks loomulikult: hästi on juba läinud nagunii, aga ikka tahaks ju rohkem...

minu isiklikust traagikast ka natuke. mitte keegi nimelt ei usu,et ma olen treener. algas see nali juba esimesel päeval, kui sudaani treener ütles mulle "but you're female and so young"...
okei. ma olin natuke häiritud, aga edasi on see ainult nalja teinud, kuidas minu käest küsitakse kogu aeg, kus minu treener on või kes on Team Estonia coach jne. ja siis vabandatakse ette ja taha.
kõige naljakam oli see, kui lapsed lahkusid ruumist ja läksid siis saatjaga sinna improvooru prep-ruumi. mina siis jäin teiste treeneritega auditooriumisse edasi hängima. läks mööda umbes kümme minutit, kui tulid kaks korraldajat joostes minu juurde ja küsisid, MIKS ma pole prep-ruumis ja mis toimub ja miks ma pole oma tiimiga ja kondan veel koridorides???!!!!
"well...because im the coach...":).....

me juba teeme nalja, et keegi ei saaks aru, kui ma ise hoopis väitleks. Paul muidugi leidis, et ma oleks nagunii kehvem kui nemad. mitte, et ma tahaks härra Lettensile seda rõõmu pakkuda, aga tal võib seekord siiski õigus olla ma ei mäletagi, millal ma ise viimati väitlesin..ja veel MM-formaadis...arvatavasti oli aasta 2006 ja Cardiffi MM........jään parem pöidlahoidmise juurde.

mida ma üldse teen, kui nemad väitlevad? naeratan ja noogutan, noogutan ja naeratan. vahel tuleb kramp näkku, aga kõik on hea eesmärgi nimel. ma ei tea, kui palju neil sellest kasu on,sest nad peavad ikka kohtunikega silmsidet hoidma, aga no igaks juhuks ma ikka noogutan ja naeratan, naeratan, naeratan.
ja süda lööb nii kiiresti...

homme siis jälle. palju õnne mulle selle puhul.

Liiri

Friday, February 12, 2010

Kiiresti kiiresti antud ülevaade

Täna käisime desert safaril, mis oli omamoodi. Kui me kella üheks üles ärkasime, sõidutati meid kõigepealt bussiga tund aega kuskile kõrbesse, ja siis veel 20 min džiibiga mingisse campi. Võiks arvata, et läbi kõrbe kihutamine on lahe, aga ilmselgelt ei vasta see ootustele, kui nad vastutavad umbes 300 inimese eest. Saime ainult aknast välja vaadata ja koos meie autojuhiga kadestada neid ATVsid ja Hummereid, kes meist mööda kimasid. Sellel hetkel mõistis Paul lõplikult, et me ikka ei ole enam Eestis.

Laager oli samas vahva, sai kaameliga sõita (Liiri ja Ragnar pildistasid, kõik sellekohane materjal peab neilt tulema), lumelauga liival sõita ning vähemeksootiliste tegevustena võrk-ja jalgpalli mängida ning tantsida. Söök ei kannatanud kahjuks, vähemalt selle kõrval, mida me seni oleme saanud, kriitikat. Kahjuks jäi ehk kõige erksamalt meelde tagasisõit, mis seisnes selles, et kõigepealt lasti kõik tiimid first come first served basis autode juurde, mida niikuinii ei jätkunud, siis kupatati kõik välja ja siis uuesti sama lugu... milleks, kallid korraldajad?

Lisaks saime veel viimase kahe päeva bällotid kätte, millega kaob eelnev spiikrite müstika ning selgub, et tegelikult ei olegi Eesti tiimi lugu nii kehv vaid pigem silmanägemine. Sellekohane fail tuleb ilmselt ka kunagi siia lehele, ise ma statistikut mängida ei viitsi.

Homme - preppima! Miks mitte tuurile? Sest poisid ei viitsi vara üles ärgata ning kaamleid oleme juba näinud. See elutu kõrb on ka kõikjal üsna üheülbaline...

Mis on äge, on see, et kolmandal korral näen ka töötavat välivoodi rotatsiooni. Ilmselt on tegu faktiga, et sealt saab voodis olles netti, aga siiski on see võrdsus ennekuulmatu. Vabandust, Kaspar ja Hannes :)

M.

Thursday, February 11, 2010

in your face, february

see esimene pilt sisaldab endas nii eestlasi kui ka uuemeremaalasi. pöörakem tähelepanu Pauli õlale ja Martini lõuale. teisel pildil on sõbrad horvaatiamaalt. kõik rõõmsad, sest eestlased võitsid.



esimesel päeval seal koolis, kus väitlesime, pidi käe värvi sisse kastma ja siis seina hõõruma ning nime ja riigi lisama. Karmen ei saanud ilmselgelt tööjuhendist aru.


see pilt on tehtud esimese päeva õhtul avatseremooniale suundudes. kõik on mustas. mitte masenduses, vaid riietuses. Ragnar tegi pildi kaugelt, sest no kui ei ole antud välimust, siis ei ole.
esimese päeva hommikul käisime Karmeniga sadama juures jalutamas ja kuna keegi meist pilte teha ei saanud (poisid magasid), tegime ise. ise tehtud....VÄGA hästi tehtud.

ja kui te veel ei ole kadedusest sinipunarohekollased (taevas...päike....väitlus), siis vaadake seda, kuidas me oleme jalgupidi pärsia lahes. jah, seesütlev kääne.




ja üks kirss tordil on video meie hotellitoast. PS. videosid on veel väga palju, aga me veel vaatame, millised neist tsensuuri läbivad.

seniks nautige seda:
Hei!

Lühiülevaade siis EE-Tiimi tegemistest:

Day 1:

Esimene väitlus:

Estonia (OPP) vs Croatia (PROP) - This house supports military intervention in Somalia.

Võitsime 2-1, CA andis balloti vastastele. Suhteliselt close debate, nende plaani bashisime üsna korralikult, kuid CA arvas, et meil on OPPina burden pakkuda välja ka alternatiive, kuidas probleemi lahendada (mida me ka tegime, aga ilmselgelt mitte piisavalt). Spiikrid olid vist üsna ok, kui ma õigesti mäletan, siis:

Martin: 69.5
Paul: 68
Rauno: 70.5

Teine väitlus:

Estonia (PROP) vs New-Zealand (OPP) - This would make Physical Education compulsory at schools.

Kaotasime 0 - 3, öeldi et marginal difference ja et meie stiil oli parem (whoa!). Ise sittisin coinflipi tulemusena selle väitluse out. Ei saa öelda, et oleksime kaotama läinud, kuid kaotus ei tulnud üllatusena - NZ siiski native spiikrid ja muidu targad ja lahedad. Spiikripunktid olid presumably suht head, prognoosiks kuhugi 70 kanti, sest öeldi, et vahe oli väga väike ja ma ei näe, et uus-meremaalased oleks väga alla 70 saanud.

Well played, olid võidetavad vastased, veerandfinaalis teeme ära neile.



_________________________________________________


Day 2:

Esimene väitlus:

Estonia (PROP) vs Mongolia (OPP) - This house believes that every country should have the right to possess a nuclear weapon.

Võitsime 2 - 1, jah, me kaotasime Mongooliale balloti. Jah, nad olid päris halvad. Jah, see on raske teema mida jaatada. Jah, see kohtunik, kes neile balloti andis oli veits, khm, jobu. Ütles umbes, et annab neile hääle, sest me oleks pidanud neid suurema marginiga beatima. No comments nagu... Üldiselt oli väitlus halb ja segane. Samas võtsime, more or less, mida võtma läksime - võidu. Spiikrid olid kohutavad:

Martin: ~63
Paul: ~66
Karmen: No idea.

Teine väitlus:

Estonia (OPP) vs Slovenia (PROP) - This house would set quotas for women in high government positions.

Võitsime 2 - 1, cool, eh? Hästi tasavägine ja hea väitlus oli. Kindlasti üks parimaid, milles mul on oma lühikese väitluskajääri jooksul olnud au osaleda. Tegin teist kõne, millega, hooolimata sellest, et olen KP's seda koguaeg teinud, mul MM formaadis eriti kogemusi pole. Ignosin üht nende teise kõneleja punkti ja peale väitlust arvasime, et selle pärast võime terve väitluse kaela saada,mistõttu lülitusin nii kümneks minutiks kergesse emomõudi. Aga noh,tuli hoopis split meie kasuks, väitlus oli kohtunike arust väga põnev, "best I've heard so far"nagu nad selle kohta ütlesid. Oh joy. Spiikrid olid ka päris kõrged. Niipalju kui me teame, ehk siis ühe kohtuniku arvamus:

Martin: 72
Rauno: 75 (üks kohtunik ütles mulle, et mul oli "legendary speech". Väike egoboost, kahjuks või õnneks.)
Karmen: No idea.

Despite the fact, et meie punapäine liige selle raundi vahele jättis, oli temast palju kasu teemaks valmistumisel, sest ta suutis ettevalmistusaja jooksul tulla kõikide argumentide peale, mida jaatus hiljem meie vastu kasutas. Talk about easy rebuttal. Way to go Paul!


On a more general note, on viimane aeg lõhkuda Eesti mitte-breakimise traditsioon.

Neli väitlust on ees, kolm on vaja võita. Tuleb rääkida naistest ning terroristidest daamide ja härradega Walesist, Tšiilist, Saksamaalt ning Bermudast.

Soovige meile edu, seda läheb vaja.

R.

Teine päev

Kaks võitu ühe päevaga, seda tehti ammu. Kolm võitu neljast, so far, pole ka paha. Mis siis, et splitid, üks-kaks bällotit on siinses maailmas võrratult suurem vahe kui kaks-kolm. Hämmastav on, mis punktidega need võidud tulid. Per spiiker võis näha u. 10-punktilist erinevust... Selle kohtunike erinevuse kaotamisega tuleb ikka veidi vaeva näha. Kuna enda sõnad ei kõlba väitluse kirjeldamiseks ning selle rahulolu väljendamiseks, mis meis valitseb, (ennast tahaks kiita ka), siis laename neid - teise väitluse chair, Leedust: "The judges found that this was a brilliant debate, an outstanding one within the tournament so far." =)

Nüüd tuleb kaks päeva puhkust, mille jooksul saab järgnevad keissid üle vaadata, et alustatud tee ikka ilusti lõpuni käia. Mine sa tea...

Aga kohe - šoppama. Nende ostukeskus on suurem kui Pentagon Mall. Seda võib ehk võrrelda Rocca Al Mare, Saku Suurhalli, Jeti Jäähalli ja Solarise mitmekorruselise hübriidiga, ning mitte ainult suuruse vaid ka võimaluste poolest.

Jah, pidu!

M.

PIDU

kas me just võitsime nii mongooliat kui ka sloveeniat või jaa?

sloveeniat!!!!

3 võitu 4-st.

Wednesday, February 10, 2010

who's your coach?

vast tuleb midagi sisukamat ka kunagi, aga mõnekümne minuti pärast hakkame homseks valmistuma.
on ka põhjust- võitsime horvaatiat täna ja uus-meremaale küll kaotasime, aga napilt ja tiim sai kiita parema stiili ja igasuguste muude asjade eest.

motivatsiooni on. tuleb lihtsalt nüüd jõudu leida ja väsimusest üle olla, sest eilne poolöine ettevalmistus õigustas ennast.

PS. kõik on üsna uskumatult uskumatu....söök, vastuvõtt, koht...

Liiri

Monday, February 8, 2010

Doha

Kultuurišokist jõuab hiljem kirjutada, hetkel on meie vaateväli piirdunud lennuvälja ja kohe selle kõrval asuva Marriott'i hotelliga. Kõrval vaade meie rõdult, sellega võib rahule jääda. Ülejäänud pildid ilmuvad Picasasse.

Aga hotellist. * * * * *. Kas teile ütleb see midagi? Meile juba ütleb. See tähendab marmorit (ka liftis), turvakontrolli sisseastumisel, täidetud minibaari (hinnast ei räägi), suuri voodeid, pilte toa seinal, oma rõdu, palmipuudega basseini hoovis ja palju muud. Kuid see on see hea külg. Teiselt poolt tähendab see seda, et sul ei ole kõikide toas elavate inimeste jaoks voodeid. Näiteks. Ehk siis tuleb appi kutsuda välivoodi... Kui MM peaks kunagi Eestis toimuma, siis ma kannan isiklikult hoolt, et inimesed ei peaks välivoodis magama... Õigluse nimel tuleb öelda, et see ei ole ju tegelikult hotelli süü. Lihtsalt ei ole vahet millisest riigist korraldajad on, sest mitte ühelgi üritusel ei ole suudetud seda vältida... Meie teeme paremini. Üldse on kolmanda inimese jaoks ruumi äärmiselt vähe, vannitoas, kapis, kõikjal. Oeh...

Teine asi, mida me paremini teeme, on wifi. Olgu, korraldajad suutsid meile tagada ühe netikaabli ruumi peale, aga kas sellest piisab kolme netinäljase Eesti poisi jaoks? EI. Hetkel katsetame erinevaid võrgupüstitamismeetodeid, ehk õnnestub süsteemist mööda hiilida.

Iga päev teeb kohustusliku postituse erinev inimene. Lisa on alati teretulnud.

Loovutan neti,
M.
siin Frankfurdi hotellis tuleb lausa üks üllatus teise otsa, kõigepealt ei ole see üldse nii hirmus kui me eeldasime, hommikusöök oli väga söödav ja Liiri saab internetti isegi pärast nettijuhtme tagantvõtmist, kuigi siin ei näita et oleks wirelessi. Very starnge indeed...

K.

Sunday, February 7, 2010

õiglusest

mõtleme siis meie Karmeniga, et miks meil on üks suur kaheinimese voodi ja üks tekk kahe-inimese-toas.
kuidagi naljakas, eksole. oleme siis juba leppinud teadmisega, et nii lihtsalt on, kui loeme meie ENDA blogist, et hr Martin Kiik naudib rõõmsalt kahte voodit ja kahte tekki.

tõime ühe teki ära. voodi jätsime paigale.

head ööd.

Liiri

Frankfurt

Olgu selle lennugraafikuga kuidas on, aga muu neil töötab. Lennujaamast käivad tasuta shuttle'id hotellidesse, hotellis on teenindus kiire ja mugav (imepäraselt ei tahetud mult isegi dokumenti...) ning toad ei jäta ka väga soovida. Layout on umbes sama mis enamikel 2-3 tärni hotellidel, aga vähemalt oma Kreeka päritolu sugulastele teeb see küll pika puuga ära. Kõik on ilus, puhas ning tuba on hästi varustatud, internet on olemas (tasuta!) ja vannituba on parajalt suur. Samuti on vannitoa seinal huvitav silt, mis pakub sulle, kes sa oled hajameelne pakkija, võimalust registatuurist kõike vajalikku küsida. Ei tea kas väikese tasu või lihtsalt hea sõna eest, aga mõte on vahva. Your German correspondent kiidab heaks. Samuti on väga meeldiv fakt, et ma sain endale kahese toa... =)

Nüüd sööma, sest lennukitoit võib olla küll Soome või, Saksa veini ja Läti firma Tallinna-nimelise šokolaadiga, kuid seda on ikka vähe. Sellega seoses ootame Qatar Airways'i teenindust, mis on väidetavalt Lähis-Ida parim lennufirma ja kus saab pikale sõidule kohaselt mitu korda süüa.

M.

Tere kallis lennujaam

20 min väljalennuni. Mina juba vingun (nagu alati) - kõht on tühi, tahaks juua, uni tikub peale. Paulil on TEAM ESTONIA märk rinnas ja jutustab, nagu alati, kuidas ta tahab Queen Mary ülikooli minna law and politics'i õppima. Rauno kulutab oma viimased kroonid, kõik 80, ühe krõbeda kanasaia peale. Liiri ja Karmen arendavad elavat diskussiooni, well, about everything. Kõrval üks traditsiooniline iga-aastane pilt tiimi treenerist.

Selle check-in'iga kadus ka minu igasugune usaldus lennureiside vastu. Nimelt avastasin, et olin kogemata veiniavaja taskusse jätnud, aga see leid jäigi minu teada, sest ükski turvatöötaja ei tundnud huvi minu potentsiaalse mõrvarelva vastu.

Frankfurdi internetiühenduse kohta info puudub, aga Kataris on igas toas garanteeritud nett, muidugi, kes teab, mis kiirusega. Loodetavasti ei pea USA-ga sarnaselt kuskil sisehoovis "hoia-läpakat-enda-kohal-tooli-peal-püsti-seistes-22-kraadise-nurga-all" poosis turnima, et blogi uuendada. Ausõna, teised peale minu kirjutavad siia ka! Sunnin, kui vaja.

Huvitav info meie kohvrite kohta - Rauno - 9 kg, Liiri - 17.5 kg, Paul - 14.3 kg, Karmen - 14.6 , Martin - 20.9 kg. Numbrid räägivad iseenda eest.

Head aega Eesti. Kõik lehvitavad. Boarding algab.

Edit: Saksa täpsuse ning tehniliste probleemide tõttu hilineb lend tund aega... 19:15 oleme plaani järgi siiski läinud.

M.

Thursday, February 4, 2010

Kui kaugel on kaugel.


Enamusel kordadest, kui tuleb jutuks MM ja Katar, siis kerkib ikka küsimus: "Aga kus see on?". Ma ei süüdista oma tuttavate viletsat geograafiat, ilmselgelt on keskkooligeograafias paremaid asju kui pisikeste (11,437 sq km) Lähis-Ida riikide asukohad, millele keskenduda. Ometi, on see maailma rikkaim riik (PPP per capita) ikka ühes huvitavas paigas.

Oma vaimusilmas olen ma ikka ette kujutanud, et Afghanistan on kuskil kaugel kaugel ning ever ei satu ma sinna lähedale. Seekord on sinna linnulennult u. 1000 km ning ega see Somaaliagi nii kaugel ei ole. Aga meie sihtpunkt olevat turvaline, so rest asured.

And you know what? Vesipiip maksab meie hotelli "shisha-lounge'is" 77 EEK, väljaspool kuskil 40 EEK. Paki tubaka hinda ma isegi ei tea, kuid arvata võib, et see on maruodav. (Võrdluseks - Eestis on kõige odavamas kohas vesipiip 100 EEK.)

Nüüd on küsimus ainult selles, kui palju ruumi ma oma kohvrisse jätan...

M.

Tuesday, February 2, 2010

Kui keegi tahab teada mida ma kirjutasin meie tiimi tutvustuseks, siis see oli midagi sellist:

Picking team Estonia was in many ways akin to finding a country willing to militarily intervene in Somalia – Everyone had their own positives and negatives as well as their own hidden agendas. The selection process was as rigorous as a military commission hearing, which means that a lot of evidence was looked at before any decision could be made. The four that were chosen had no previous records of marital abuse, and so were found to be quite appropriate candidates. There was some doubt at first that the members would not be very friendly with one another, but thanks to the mutually assured destruction theory, everything has been going along rather smoothly. Apart from all of us sharing a common love for debate and all that comes with it, we also have our own passions and interests. Martin is an avid Mac user and that statement alone probably says enough about him. Karmen is little miss sunshine of the team, not because she is unusually cheerful, but because of her short stature. Rauno loves wearing tight clothing in public and Paul is the boy with the golden reddish hair who feasts off any attention that he can get.


Ega midagi erilist pole, aga andsin enda kümnest minutist parima mis sain :D


-Paul

üks lugu tiinast

raadiost tuli laul tihemetsa tiinast ja seal on see rida vist „kas sa tihemetsa tiinat tead?“
mu ema kusjuures teadis vanasti. neil oli omal ajal klassis 7 Tiinat. aga võib-olla see oli mingi nali. igatahes mõtlesin ma, et jah, siin blogi paremas ääres on kirjas, et Qatari sõidavad Martin, Paul, Karmen ja Rauno, kuid ega see ei pruugi teile midagi väga öelda. niisiis teen ma teid nüüd tuttavaks. otsisin paralleele ja leidsin ka. walt disney ma ütlen.


meil on Paul. tema on see hüperaktiivne punapea, kes on täpselt nagu disney puhhi multikast see Tiiger. on rõõmus ja hüppab oma rõngasse keeratud saba peal mööda ilma ringi, kilkab „look-at-me-look-at-me“  ja on iseendaga ülimalt rahul. ma tõsiselt loodan, et Paul on see, kes teeb õigel hetkel lolli nalja ja ütleb „heeeeei. see on ju ainult väitlus. naudime seda!“ Paul on aga ka selline mees, kes teab, millal on aeg tööd teha. meile meeldib.


Rauno on kohati natuke kurvameelne, kuid väga sümpaatne. rahulik poiss, kes kuulab kõige rohkem, mida talle räägin ja võtab seda arvesse. samas on Raunos seda väitlejalikku kriitilisust nii kaasuste kui ka inimeste ja kogu maailma suhtes. ta ei armasta teid niisama ilusate silmade pärast, vaid te peate näitama, et you have what it takes. ma usun, et kui tiim valmistab minust lahutatult kuskil improt ette, siis Rauno on see poiss, kes aitab igasugust jama vältida. natuke aristokraatlik. 

Martin on see inimene, kes läheb EVS-i rekordite raamatusse. ta läheb kolmandat korda väitlejana MM-ile. kui ma kunagi suvel muretsesin, et tema „arendamine“ saab olema võimatu, siis õnneks on läinud kõik teisiti. ta loeb, uurib, teab, huvitub. tegemist ei ole lihtsalt ülbe TIK-i väitlejaga, uskuge mind. tiimi noorim liige, kes aga loodetavasti rasketel hetkedel süstib oma kogemusega enesekindlust ka teistesse. ja tal on hea süda. 



on Karmen. ainuke tüdruk sellel aastal. tark, asjalik, nummi ja minikas. tasakaalustab poisse ja on see X-faktoriga väitleja. nimelt on minu teooria järgi kahte sorti väitlejaid: need, kes on teinud endaga palju tööd, ja need, kes lihtsalt astuvad inimeste ette, naeratavad ja on justkui kalad vees esimesest päevast alates. minu teine teooria on see, et kui suudad inimesega sõita tartust tallinnasse või vastupidi ilma ühegi kohmetu vaikushetketa, siis on see inimene äge. 


Monday, February 1, 2010

The draw

Trummid. Või püssilasud. WSDC 2010 Draw:

Round 1, Somalia: Croatia vs Estonia
Round 2, Impro: Estonia vs New Zealand
Round 3, Nuclear: Estonia vs Mongolia
Round 4, Impro: Slovenia vs Estonia
Round 5, Marital Abuse: Estonia vs Chile
Round 6, Impro: Wales vs Estonia
Round 7, Terrorist: Germany vs Estonia
Round 8, Impro: Estonia vs Bermuda

So far oleme siis igal teemal paremini valmistunud vastupidisel poolel... Selgeltnägijaid ei saa meist küll kunagi. Ülejäänuad draw on siin.

Aga sellest hoolimata hakkavad silma päris mitmed võidetavad väitlused ja draw on vastaste poolest palju roosilisem kui eelnevatel aastatel. Mõndasid vastaseid kohtab küll juba mitmendat korda, päris hea, et me oleme vahepeal oma meeneid uuendanud - suveniirideks on nüüd väikesed TEAM ESTONIA rinnamärgid Eesti lipuvärvides.

Ja nüüd teeme Pauliga usinalt Rahvusraamatukogus kaasuseid. Igal võimalikul hetkel. Yay!

M.

üksi Qatari?

lugu siis selline, et draw tuli ja kuna lapsed on minestuse äärel ja pakivad kohvreid l a h t i, siis ma annan ise info edasi.

10. veebruaril:

1. voor Somaalia teema: Horvaatia jaatab ja Eesti eitab
2. voor improteema: Eesti jaatab ja Uus-Meremaa (sic!) eitab

11.veebruaril:

3. voor tuuma teema: Eesti jaatab ja Mongoolia eitab
4. voor improteema: Sloveenia jaatab ja Eesti eitab

14. veebruaril:

5. voor naiste teema: Eesti jaatab ja Tšiili eitab
6. voor improteema: Wales jaatab ja Eesti eitab

15. veebruaril:

7.voor terroristide teema: Saksamaa jaatab ja Eesti eitab
8.voor improteema: Eesti jaatab ja Bermuda eitab

nojah, kogu traagika tuleb sealt, et saime vist kõikide ettevalmistatud teemade puhul selle poole, mida me ei tahtnud. aga no minu meelest see-eest on vastased päris väideldavad.

ja uus-meremaa on vaid kirss meie edutordil ma ütlen teile, sõbrad.

Liiri