Kiiresti kiiresti antud ülevaade

Täna käisime desert safaril, mis oli omamoodi. Kui me kella üheks üles ärkasime, sõidutati meid kõigepealt bussiga tund aega kuskile kõrbesse, ja siis veel 20 min džiibiga mingisse campi. Võiks arvata, et läbi kõrbe kihutamine on lahe, aga ilmselgelt ei vasta see ootustele, kui nad vastutavad umbes 300 inimese eest. Saime ainult aknast välja vaadata ja koos meie autojuhiga kadestada neid ATVsid ja Hummereid, kes meist mööda kimasid. Sellel hetkel mõistis Paul lõplikult, et me ikka ei ole enam Eestis.

Laager oli samas vahva, sai kaameliga sõita (Liiri ja Ragnar pildistasid, kõik sellekohane materjal peab neilt tulema), lumelauga liival sõita ning vähemeksootiliste tegevustena võrk-ja jalgpalli mängida ning tantsida. Söök ei kannatanud kahjuks, vähemalt selle kõrval, mida me seni oleme saanud, kriitikat. Kahjuks jäi ehk kõige erksamalt meelde tagasisõit, mis seisnes selles, et kõigepealt lasti kõik tiimid first come first served basis autode juurde, mida niikuinii ei jätkunud, siis kupatati kõik välja ja siis uuesti sama lugu... milleks, kallid korraldajad?

Lisaks saime veel viimase kahe päeva bällotid kätte, millega kaob eelnev spiikrite müstika ning selgub, et tegelikult ei olegi Eesti tiimi lugu nii kehv vaid pigem silmanägemine. Sellekohane fail tuleb ilmselt ka kunagi siia lehele, ise ma statistikut mängida ei viitsi.

Homme - preppima! Miks mitte tuurile? Sest poisid ei viitsi vara üles ärgata ning kaamleid oleme juba näinud. See elutu kõrb on ka kõikjal üsna üheülbaline...

Mis on äge, on see, et kolmandal korral näen ka töötavat välivoodi rotatsiooni. Ilmselt on tegu faktiga, et sealt saab voodis olles netti, aga siiski on see võrdsus ennekuulmatu. Vabandust, Kaspar ja Hannes :)

M.