Tere kallis lennujaam

20 min väljalennuni. Mina juba vingun (nagu alati) - kõht on tühi, tahaks juua, uni tikub peale. Paulil on TEAM ESTONIA märk rinnas ja jutustab, nagu alati, kuidas ta tahab Queen Mary ülikooli minna law and politics'i õppima. Rauno kulutab oma viimased kroonid, kõik 80, ühe krõbeda kanasaia peale. Liiri ja Karmen arendavad elavat diskussiooni, well, about everything. Kõrval üks traditsiooniline iga-aastane pilt tiimi treenerist.

Selle check-in'iga kadus ka minu igasugune usaldus lennureiside vastu. Nimelt avastasin, et olin kogemata veiniavaja taskusse jätnud, aga see leid jäigi minu teada, sest ükski turvatöötaja ei tundnud huvi minu potentsiaalse mõrvarelva vastu.

Frankfurdi internetiühenduse kohta info puudub, aga Kataris on igas toas garanteeritud nett, muidugi, kes teab, mis kiirusega. Loodetavasti ei pea USA-ga sarnaselt kuskil sisehoovis "hoia-läpakat-enda-kohal-tooli-peal-püsti-seistes-22-kraadise-nurga-all" poosis turnima, et blogi uuendada. Ausõna, teised peale minu kirjutavad siia ka! Sunnin, kui vaja.

Huvitav info meie kohvrite kohta - Rauno - 9 kg, Liiri - 17.5 kg, Paul - 14.3 kg, Karmen - 14.6 , Martin - 20.9 kg. Numbrid räägivad iseenda eest.

Head aega Eesti. Kõik lehvitavad. Boarding algab.

Edit: Saksa täpsuse ning tehniliste probleemide tõttu hilineb lend tund aega... 19:15 oleme plaani järgi siiski läinud.

M.